Euroopa Liidu majandus

Euroopa Liidu majandus on nimiväärtuse ja ostujõupariteedi alusel maailma suuruselt teine majandus. Aastal 2018 oli Euroopa Liidu nominaalne sisemajanduse kogutoodang 18,8 triljonit dollarit^[1][2], moodustades ligikaudu 22% globaalse majanduse omast.^[3] Samal aastal oli liidu ostujõu pariteet 22,0 triljonit dollarit.^[2] Võrreldes 2017. aastaga kasvas Euroopa Liidu SKT 2,4%.^[4] 2017. aasta septembri seisuga oli inflatsiooni suurus 1,5% (olles langustrendis).^[5]

2013. aasta seisuga elas 9,8% Euroopa Liidu liikmesriikide elanikest allpool vaesuspiiri.^[6] Liidu keskmine Gini koefitsient oli 2016. aastal 30,8^[7] ja inimarengu indeksi näitaja 0,899 (väga kõrge). Liidu tööjõu suuruseks hinnati 2017. aastal 238 miljonit töölist^[6], kellest 2018. aasta jaanuari seisuga 7,3% olid aga töötud (näitaja on langustrendis).^[8] 2014. aasta hinnangu põhjal töötas tööjõust 73,1% teenindussektoris, 21,9% tööstussektoris ja 5% põllumajandussektoris.^[6]

Euro, mida kasutavad liidu 28 liikmesriigist 19, on Ameerika Ühendriikide dollari järel nii suuruselt teine reservvaluuta maailmas kui ka suuruselt teine valuuta, milles kaubeldakse.^[9][10][11] Euro on ametlik valuuta või de facto ametlik valuuta kokku 25 riigis – seda nii euroalas kui ka kuues teises Euroopa riigis.

Euroopa Liidu majandus koosneb vabaturul ja arenenud sotsiaalmudelitel põhinevast segamajandusega siseturust. Liidu SKT elaniku kohta aastal 2017 oli 37 800 dollarit.^[6] Ameerika Ühendriikides oli sama näitaja 59 495 dollarit, Jaapanis 42 695 dollarit ja Hiinas 16 636 dollarit.^[12] Kuna Euroopa Liidu Gini koefitsient on väike, jagunevad inimeste sissetulekud Euroopa Liidus maailma keskmisest võrdsemalt.^[13][14]

Olulisimad majanduslikud keskused ja finantskeskused, kus asub suur hulk asutusi, ettevõtteid ning panku, on Amsterdam, Brüssel, Bukarest, Dublin, Frankfurt, Göteborg, Helsingi, Lissabon, London, Madrid, Milano, Pariis ja Varssavi.

Euroala peamine börs on Euronext ja turukapitalisatsiooni poolest on tegu maailma suuruselt seitsmenda börsiga.^[15] Aastal 2012 oli Euroopa Liitu tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma 5,1 triljonit dollarit. Euroopa Liit ise aga investeeris välisriikidesse kokku 9,1 triljonit dollarit, mis oli ülekaalukalt suurim siseturule ja välismaistele turgudele tehtud investeering maailmas.^[16][17]

Alates 2009. aasta võlakriisi algusest on kerkinud esile vastandlikud majanduslikud olukorrad ühelt poolt Lõuna-Euroopas ning teiselt poolt Kesk- ja Põhja-Euroopas: kõrgem töötuse määr ja suurem riigivõlg Vahemere maades (v.a Malta) ning madalam töötuse määr ja SKT kiirem kasv ida- ja põhjapoolsetes liikmesmaades. Aastal 2015 oli Euroopa Liidus riigivõla keskmine suurus 85% SKT-st ja selle erinevus riigiti oli suur; madalaim määr oli 9,7% Eestis ja kõrgeim määr oli 176% Kreekas.^[18]

Euroopa Liidu kümme suurimat kaubanduspartnerit on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Šveits, Venemaa, Türgi, Jaapan, Norra, Lõuna-Korea ja India (kaubavahetus kõigi nende riikidega ületas 2016. aastal 110 miljardi dollari piiri). Peale Maailma Kaubandusorganisatsiooni, G-20 ja G7 tegevuses osalevate liikmesriikide on neis organisatsioonides esindatud Euroopa Liit ühtse osalisena.